Eesti tööandjate vaade ja hinnang toitlustusteenindaja kutsealastele teadmistele ning oskustele

19. mai • Loovteenindus • Kommentaarid: 0
Magistritöö eesmärgiks oli teha ettepanekud toitlustusettevõtetes kutsetunnistuste (abikelner, kelner või teenindusjuht) väärtustamise probleemile. Samuti küsida tööandjalt, milliseid õpitud erialaseid kutseoskusi hinnatakse ning teha ettepanekuid koostööks kutseõppekeskustega.

Küsimustikule vastas 52 inimest. Vastasid toitlustamisega seotud ettevõtete juhid, enamik nendest olid restoranide esindajad. Kõige enam on tööjõuturul puudus kelneritest/ettekandjatest, kuid ka teistel tasemetel on vaja töötajaid. Kui kelneriks ja vahetuse vanemaks on võimalik õppida, siis toitlustusjuhiks mitte. Intervjuude vastajate ettevõtete olukord oli stabiilsem – põhitööjõud on paigal, vaja on suveks juurde abitööjõudu. Sotsiaalmeedia mõju tutvuste kaudu on suur uute töötajate otsimisel. Kõige olulisemaks vahendiks töötaja valikul osutus tööintervjuu ja proovipäev, kutsetunnistus ja ametialane haridus olid väheolulised. Toitlustusettevõtetes on üldiselt tavaks saanud, et vanem töötaja koolitab välja nooremaid. Intervjuus tõid vastajad välja, et neil on olemas teenindusstandard või ametijuhend, millega uuel töötajal palutakse enne tutvuda, kui tööle asutakse. Lisaks on väga oluline ettevõtte õhkkond, sõbralikus meeskonnas on motiveeritud töötaja väga oodatud ja kohanemisaeg on lühike. Tööandjad hindavad väga roogade ja jookide serveerimisoskust, kuid olulisemad on suhtlemine, meeskonnatöö, kohusetunne ja ausus. Töötajaid hinnatakse vaatluse teel, mis näitab, et juhid on huvitatud toitlustussaali töö toimimisest. Koolitamine toimub ettevõttes üldiselt teenindus- või toitlustusjuhi poolt, kuid neile endile ei ole turul piisavalt koolitusi. Tööandjad lubavad töötajatel töö kõrvalt koolis käia, kui nad seda vaid soovivad. Teenindustöö atraktiivsuse küsimuses peeti vajalikuks motivatsioonisüsteemi parendamist – kõrgem töötasu, tööl parem väljaõpe, jootraha ja boonustasude süsteemi läbimõtlemine. Sama oluline oli arvamus, et töötaja peab kõigepealt ise oma tööd väärtustama. Kutseala mainet saab muuta meediakanalite kaudu ühiskonna, sealhulgas tööandjate arvamuse muutmiseks. Kutseõppeasutused peaks ennast kaasaegsete trendidega rohkem kurssi viima. Samas soovitakse rohkem koostööd kutseõppeasutustega. Seega ühiskonnal on suur roll erinevate ametite väärtustamisel, aga ühiskonna teadlikkust ei saa tõsta üks kool või ettevõtte, pigem riik ja erialaliit. Intervjuu vestlustest leiti, et ettevõtted soovivad valida tööturul inimeste seast, kellel on kutsetunnistus. Paraku praegu võetakse vastu kõik, kes tahavad seda tööd teha. Väga oluline on, et kutsekoolides võiks rohkem praktilist õpet läbi viia. Kutseõpe annab baasteadmised, kinnitab ametialased eeldused ja noor töötaja on enesekindlam. Kutsehariduse puudumisel võiks töötaja erialastel koolitustel käia. Tulemustes rõhutati korduvalt – kutseõpe ja kutsetunnistus on oluline.

Kokkuvõtteks toob magistritöö autor välja ettepanekud kutsetunnistuste väärtustamise probleemi lahendamiseks:

  1. Süsteemset ja suuremat koostööd toitlustusettevõtete ja kutseõppeasutuste vahel. Tööandjate arvamust on vaja õppekavade koostamisel ja uuendamisel ning õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel, et tööandja väärtustaks ja usaldaks kutsetunnistusega töötajat. Mõlemapoolses koostöös toimuks nii õpetajate enesetäienduskoolitused kui koolitused tööandjatele teadmiste ja oskuste edasiandmisel töötajatele. Koostöö toimub, kuid see ei ole süsteemne, koondatud, pidev. Põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis ei ole teenindussüsteemi, Eestis ei arendata teenindusteadust. Seega antud probleemi lahendaks tervikliku teenindussüsteemi loomine, mille üks osa on toitlustus-teenindussüsteem.

  2. Kutsetunnistusega töötajad peaksid saama kõrgemat töötasu kui inimesed, kellel seda ei ole. Seda tingimusel, et töötaja teadmised ja oskused on väga head ning juht oskab neid hinnata. See haakub järgmise punktiga ja seda saab kasutada mainekujunduses. Nõudlik töö väärib kõrgemat töötasu.

  3. Riigi poolt on vaja tuge kutseõppe maine tõstmisel. Kui riik tegeleb kutseõppe ja kutsetunnistuste mainekujundusega, siis kogu ühiskonna arvamus muutub. Seda tänuväärt, emotsionaalselt ning füüsiliselt rasket tööd väärtustataks riigipoolse toetusega oluliselt rohkem. Omakorda tooks see juurde rohkem õpihimulisi noori, kellest kasvavad välja teadlikumad toitlustusettevõtete juhid.

Töö autor leiab, et püstitatud eesmärk saavutati autoripoolseid lahendusi pakkudes, tuginedes vastajate seisukohtadele ning hinnangule. Antud magistritöö tulemused on kasulikud nii tööandjatele kui kutseõppeasutustele. Tööandjad võiksid mõelda, kuidas teha rohkem koostööd kutsekoolidega. Koolid aga peaksid mõtlema, milliseid oskusi ja pädevusi õppetöös rohkem arendada, et tööandja oleks kooli lõpetanud töötajaga rahul. Kirjuta artikli tekst siia

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!